500 sülda vett

Ega ma ei tea, palju see on. Aga niisama ilus.
Ma käisin Iidaga ja oma klassiga Hollandi reisil. Ja enne seda, kui kodus asju pakkisin, siis vaatasin, et võtaks mingi raamatu kaasa riiulist. Ja kuigi enamus meie raamatutest on alles Kudjapel kokku pakituna pööningul kastides, on siin ka ikkagi ühe raamaturiiuli jagu raamatuid tekkinud. Aga mitte ühtegi sellist raamatut ei leidnud, mida tahaks lugeda. Või õigemini, olgem ausad, sellist, mida oleks käepärane kaasa võtta. Huvitavaid oli küll. Aga no kilose raamatuga ei viitsi ju eriti ringi jalutada.
Ja siis, meie suurepärane reisijuht, tegi bussis ühe sellise triki, et jagas lastele Loomingu Raamatukogu kirjandust, olles Rootsis, rootsi autoreid, et siis nendest väike pilt tekiks. Ja see oli päris mõnus. Mitte võibolla küll niiväga see osa, kus neid pärast lühidalt tutvustati, aga üleüldse mõte sellest, et sellist asja teha ja et just sõidetava maa autoreid ja et just Loomingu Raamatukogu väljaandeid. Nii et mõnus. Mul on kahju, et ma ise sealt midagi lugeda ei võtnud. Ja mul on ka kahju, et seal ei olnud Jonas Gardelli loomingut. Aga see selleks.

Õues on pime

Mul on selline tunne, nagu ma oleks seda juba kirjutanud. Ausalt öeldes, ma päriselt arvasingi, et ma juba kirjutasin. Võibolla ma kirjutasin kuskile mujale.
Seda, et mulle meeldib, et õues on hakanud pimedaks minema. Mulle meeldib, et ma sõidan õhtul autoga ja armatuurlaua tuled juba paistavad välja. Mulle meeldib õhtuse tänava laternavalgus. Mu meelest on ilus, kui ööd ei ole enam öö läbi valged. Õhtud on ilusad. Hämarad. Tuledega.
Mulle meeldib, et meie õue peal on nüüd igal pool muru. Osal maast küll paremini, mujal natuke kehvemini ja kui küljelt vaadata, siis on ilus roheline murulapp üle. Mulle meeldib, et meil on puud kõik riita lapitud. Ainult paar kärutäit on veel viimaseid puid jäänud.
Mulle meeldib veel, et valged klaarid on valmis ja maitsevad väga head. Ja mulle meeldib mõte sellest, kuidas Liisaga saab varsti lasteaiast koju jalutades korjata taskud kastanimune täis. Oi, see meeldib mulle veel kõige rohkem! :)
Muidugi, pean ma ka ütlema, et nagu mulle kohane, ootan ma juba praegu seda, millal tuleb maha ilus esimene valge lumi. Ja mõte sellest, et Liisa saab sellest esimest korda nüüd päriselt aru, teeb selle ootuse veel ka palju ilusamaks. Ma panustan novembri alguse peale.

Tervitus Iidale :)

Aruandlus

Ma olen oma koolitöös päris tubli. Sellepärast on mul koolis mitmeid ülesandeid, mis mulle kõik väga meeldivad. Ja sellega seoses on aasta lõpus alati ka üsna mitu head pikka aruannet vaja teha. Ja just nüüd said mul need kõik valmis ja see teeb päris hea tunde sisse :) Sai valmis pikk eneseanalüüs, see juba nädalavahetusel, eile sai valmis üks lühem aruanne ja täna veel kaks pikka. Nii et päris mõnus värk :) Nüüd on vaja veel ainult oma klassi suvetöölistega tegeleda. Nädala keskel on nüüd veel õppenõukogu ja reedel piknik, pühapäeval 12ndike lõpetamine, siis on kool läbi :)

Roostevaba teras

Pealkiri on ilus, mis! Tõotab justkui mingit peent filosoofilist arutelu. Aga tegelikult on lihtsalt nagu on. Roostevaba terase nimetus ongi selline sellepärast, et see ei tohiks kunagi roostetada. On nii? Mina aga näen ikka ja jälle, siin ja seal, küll mitte võibolla tihti, roostavabast terasest esemeid, mis roostetavad. Viimane oli just go-spa saunaruumis, seinal, kus oli koht prillide jätmiseks. Täiesti roostes. Ja tegelikult ju päris kihvt. Kui roostevaba teras roostetab.
Prille ma sinna tegelikult ka ei pannud, sest minu prillid läksid katki, väikese preili abiga. Aga nüüd ma kodustes tingimustes käin oma ühe sangaga prillidega, aga väljaspool kodu ei käi. Vajuvad viltu näo peale ja ega ei ole profiilis ka kena vaadata ilma sangata prilli. See selleks.
Sel nädalal oli Liisal siin vanaema ja tal sai muudkui nii kõvasti nalja :) See on kihvt.
Tööl on veel nädala jagu käia, pühapäeval on veel 12ndike lõpetamine ja siis on satsid läbi.
Ma sain poest nii kena võrkkiige, et nüüd on lausa lust istuda õues veranda peal, õigemini siis, kiikuda, ja lugeda nt mingit raamatut vms. Väga mõnus. Ja praegu oli just kamina all tuli, et tuua natuke sooja ja siis lähen poen magama. Muideks, täna on Iff 60 juubelikontsert, vist juba oli ära, Kuressaare lossihoovis ja see ka kõik kuuldus siia verandale ära :)

Viimasel ajal on juttu vähemaks jäänud. Ja maailm on hoopis teiseks muutunud. Minu oma ja arvutimaailm. Kolin siia üle, teen oma elu lihtsamaks. Pakin oma vana lehe kenasti plaadi peale ja jätan selle omale ilusaks mälestuseks, mis mul oli koos kõigi teiega :) Väga ilus. Ja võibolla, kui ühel ajal on hetk jälle õige, siis proovin uuesti. Mul on igasuguseid retsepte ja asju seal lehel. Kui keegi midagi otsib, siis öelge mulle, ma saadan. Ja need minu armsad küsimused. Nüüd kui mul elus mõni küsimus tekib, siis mul on terve suur arhiiv, kust ma vastuseid otsida saan. Nii kihvt.